Geeniteadlased leidsid linnud punaseks maaliva geeni

23.05.2016

Veidi vähem kui sajandi eest õnnestus linnuaretajatel muuta aastasadu kestnud katsetuste järel kollased kanaarilinnud punaseks. Geneetikud on leidnud nüüd pärilikkusaine lõigu, mis mängis ebaloomulikus värvimuutuses võtmerolli.
Kanaarilinde võib pidada kunstliku valiku musternäiteks. Kui 14. sajandi alguses oma lauluhäälega Hispaania maadeavastajate meeli köitnud lindude sulestik oli määrdunud kollakasroheline, siis järgnenud sajandite vältel laienes selle värvigamma süsimustast erkkollase ja isegi siniseni. Ent kui palju ka linnuhuvilised ei püüdnud, punast tooni lindude genoomist välja meelitada ei õnnestunud. 1920. aastateks olid saksa aretajad sedavõrd meeleheitel, et otsustasid ristata kanaarilinnu Venetsueelas elava punase punasiisikesega.

Teadaolevalt võib pidada see esimeseks korraks, kui inimesed on üritanud muuta tahtlikult ühe liigi genoomi teise liigi geenidega, isegi kui toona veel neid mõisteid ei kasutatud. Pingutused kandsid vilja ja kümneid põlvkondi hiljem esitlesid aretajad punast kanaarilindu. Washingotoni ülikooli teadlased eesotsas Joseph Corboga on nüüd erinevat värvi kanaarilindude ja punasiisikeste pärilikkusaine kõrvutamise teel kindlaks teinud, milliste pärilikkusaine lõikude abil linnud toona punaseks muudeti.

Kuigi kokku tuvastas töörühm enam kui 15 000 punase värvitooniga seonduvat geenivarianti, leidsid teadlased, et neist valdav enamik on koondunud vaid kahte piirkonda. Neist ühest leiab peamiselt lindude nahas ja maksas avalduva geeni GYP2J19. Punaste kanaarilindude rakkudes on geen tuhandeid kordi aktiivsem kui kollaste kanaarilindude omas. Corbo kahtlustab seetõttu, et geen vastutab ketolaasi tootmise eest. Ensüüm muundab kollakat tooni karotenoidid punakateks ketokaretenoidideks.